Moricsala

Aizved mani uz Morica salu, kad tur ozoliem lapas sāk plaukt. Man šai dzīvē tik bieži ir salis, gribas sauli par māsu reiz saukt

Kuidas Zivju saarest sai Moricsala?

Lätis pole teist saart nii muljetavaldava ajalooga, kuigi 1726. aastal oli see vähetuntud saar Usma järves, mida hüüti Zivju saareks. Moricsala on oma nime saanud 1726. ja 1727. aasta ajaloolistest sündmustest, kui saarel viibis lühikest aega Saksimaa krahv Moritz (Maurice de Saxe). See oli hetk, kui Kuramaa hertsogkonna pealinnas Jelgavas hõõgusid kired ja 1726. aastal suundusid Jelgavasse nagu mee peale paljud poissmehed, et pretendeerida noore Kuramaa hertsogi lese, tulevase Venemaa keisrinna Anna Ivanovna käele. Kuna Annale väga meeldis Saksimaa krahv Moritz ja ta unistas temaga abiellumisest, siis tagas ta selle, et 30-aastane noormees nimetati Kuramaa hertsogiks. Aga see abielu ei olnud Venemaa huvides ja Jelgavasse saabus Riiast vürst Aleksander Menšikov tuhande ratsaväelasega, mistõttu krahv Moritz oli sunnitud 20. juulil 1727 põgenema ja kindlustama ennast Usma järve Zivju saarel.

Pärast piiramist venelaste poolt tuli ööl vastu 19. augustit kolmesajal Moritzi sõjamehel alla anda. Hertsog ise riietus teenijaks, haaras hobusel lakast ja põgenes üle Ābeļkalniņa madaliku ja lahkus saarelt, ujudes Ozolsēkli. Saksi Moritz läks Prantsusmaale, kus juba üheksa aasta pärast sai kindralleitnandiks. Pärast mitut edukat lahingut erinevates sõdades määrati ta 1746. aastal Prantsusmaa marssaliks, aasta hiljem prantslaste vallutatud Hollandi valitsejaks.

Moritz suri 1750. aastal 54-aastaselt, kuid veel tänapäeval mäletatakse teda rohkem Lätis kui Prantsusmaal. Nii saigi Usma järve ilusaim saar Moritzi nime, aga Usma vald tähistab iga aasta augusti esimesel laupäeval Moritzi püha, mis on romantiline pidu suve ja inimeste auks.